Nüüd on mu põlve õnnetusest juba möödunud 2 kuud, vahel annab ikka tunda kui üle koorman teda. Trenni teen juba regulaarselt. Hetkel treenin ma Lagritsat ja Lorendsot. Vahel tekib juba tunne, et ma koorman neid üle tihedate hüppetrennidega. Pragu sujub õnneks kõik aga hästi ja on plaanis minna 27.11.10 juba võistlustele. Nüüd hakkab jälle võistluskalendris tihedam aeg e. sisehooaeg. Hea, et vähemalt see õnnetus juhtus sellisel ajal, kui oli võistlustes vahe sees. Lagritsal on praegu väga hea hüppetahe, on võimsust ja hoolekust. Vahel kipub väga väänama ennast hüpetel e. keeran tagaotsa küljepeale. Olen talle palju penerolli teinud, et arendada tema osavust ja panna ta seljast ilusti ''võimlema''. Ise olen ka enda istakut üritanud parandada aga ega ikka kipun ette ronima, mis on mu suurim viga ja kuidagi ei saa lahti sellest. See on küll vist kõige levinum viga, mida ratsanikud teevad. Lagrits ja Lorendso on küll poolvennad, aga väga erinevad, mõlemad on super tublid, Lagrits pole eriti kiire hobune aga selle eest on tal tohutult jõudu, seepärast pole temaga mõtet alla 110 cm üldse sõitma minna. Lorendso on hulga maad väiksem ja kompaktsem, see annab talle ka kiiruse. Ta on küll suhteliselt äkkilise loomuga aga see eest väga julge, ainult ratsanikul endal peab olema seda kindlust.
Hetkel sõidangi ainult nende kahega. Kool lihtsalt võtab nii palju aega ära. Teeme veel jõuludeks suurt näidentit kolme klassi peale kokku ja see on suur töö ja väga aega nõudev. Plaanin aga jõuluvaheajal panna ühe noore jälle sadulasse, kellega ma tegelesin suve lõpus ja septembris ka veel aga peale õnnetust ta jäi seisma. Tolle hobuse nimi on Trompet ta on paljulubav hobune ja niipalju, kui mina temaga sõitsin on ta väga pehme ning mõnusa sammuga. Muidugi siis tegime me seda rahustava pastaga. Tal on nimelt üks halb komme, et kui sadulavöö liiga kõvasti tõmmata kohe alguses või miski teda häirib hakkab ta niinimetatud ''pukitama'' e. nii nagu rodeo hobused turi üleval hüppama ringi. Tõmbab siis kordelt lahti ja pukitab nii 2 minutit, siis aga jääb rahulikult seisma ja ootab kuni sa ta kinni võtad.
Aga aitab kah selleks korraks eks ma kirjutan kindlasti,kuidas mu võistlustel läks. Loodame, et ikka hästi ja tulen heade kohtadega tagasi :) Ma tean, et vahel tulevad suured vahed sisse, ma mõtlen siia blogisse kirjutamisel. Enamasti seepärast, et pole midagi uut või on mul väga kiire.
No comments:
Post a Comment