Täna on pühapäev(28.11.10) ja eile oli siis võistlus Luunjas. Mina võistlesin siis ainult ühe hobusega, Lorendsoga, kuna Lagrits lonkas veel. Hommikul oli äratus kell seitse, mis polegi kõige hullem on ka viis läbi üles tuldud. Hommikusöök söödud ja minekuks valmis hakkasime talli poole sõitma. Tallis kohe toitsime võistlushobused ära,. et neil oleks enne minekut aega veel süüa. See oli umbes pool öheksa või öheksa ajal. Seda tegi mu ema (Eve Raudsepp). Ise ma korjasin varustust kokku ja puhastasin neid veel. Öheksa ajal või natuke peale seda tuli ka Henry ( meie talli ratsutaja, kes ka võistlustele tuli). Vend (Imre Raudsepp) vaatas treileri veel üle, et kõik korras oleks. Ei taha ju, et teepeal oleks ebameeldivusi. Treiler korras ja autol taga panime varustuse autosse. Siis laadisime ka hobused peale( Lorendso ja Olympos), ning sõitsime võistlustele. Meil kulus sõiduks nii umbes 40 minutit, libe tee oli.
Võistlustele jõudsime õigeks ajaks. Henri asus mu isaga ( Ülar Raudsepp) rada üle vaatama ja meelde jätma. Minul oli aega väga palju ja , kui ma unustasin mainida oli õues väga külm. Võistlus toimus muidugi maneežis. Esimene parkuur oli 80 cm. ja selle soli osalisi 27 mõni siia sinna. Ma ei teagi kaua see kestis aga ikka tunde, mingi 2-3 tundi. Mu ajataju kadus, kuna polnud telefoni kaasas. Henril ei läinud kõige paremini, aga noh t aon vähga vähe aega ratsutanud kah. Tuli siis ka minu kord oma hobune valmis panna ja soojendama minna. Soojenduses oli korraga 8 hobust ja kestis 20 minutit. Olin oma soojenduse viimane startija, niisiis ootasime seal eesruumis. tunne oli nagu oleksin esimest korda võistlemas ( peale traumat ei oli see esimene kord kui sain võistelda ja hobune oli küllaltki uus ) mõtlesin koguaeg kuidas ma temaga sõitma pean, sest see hobune ja Lagrits on nagu öö ja päev. Hetke pärast läksimegi sisse. Sellel võistlusel oli lubatud ka enne startimist hüpata üks hüppe takistusel nr. 1. Seda ma ka tegin. Tervitasin ja oligi start. Parkuuri kõrgus oli 100 cm-t. Sõitsin siis puhtalt läbi :D. Aga kuna see oli ümperhüpetele.(ehk peale põhi-parkuuri puhtalt läbinud teevad veel umbes 6 takistusega ümberhüpped läbi). Aeg oli päris hea, aga ümberhüpete viimase takistuse ajasin maha. See oli minu viga, lasin hobuse liiga laiali. Igatahes peale finiši läbimist oleksin peaegu maha ka kukkunud, õnneks sain sadulasse tagasi ikkagi. Sain isegi 8-nda koha, võistlejaid oli 33.
Siis tuli jälle pikk vahe, olin veel eelmise sõiduga naha märjaks ajanud ja külmetasin hullupööra. Otsustasime siis vahepeal venna ja isaga autosse minna panime soojenduse tööle ja sõime juubeli saia ja präänikut :D väga mõnus. Lõpuks oli aeg jälle välja ronida autost. Kui uus parkuur oli üleval kõndisin ka selle läbi ja mõtlesin hoolikalt kus ma pean tagasi võtma, kus ma pean välissäärega tugevalt tööd tegema jne. Soojendus tehtud olin selles soojenduses esimene startija, seega teised lahkusid maneežist ja mina jäin sinna. See parkuur oli kõrgusega 120 cm-t ja samuti ümperhüpetega. Tervitasin ja mulle anti start. Alguses oli kõik väga hästi aga siis tuli süsteem ( kaks takistust järjest nii, et vahele teeb hobune ühe või kaks sammu) sellel süsteemil oli väga pikk vahe ja mul oli väike hobune. Mu hobune vaatas, et ta ei vetita teise tõkkeni välja ja tegi ühe sammu asemel kaks. Peale teise sammu tegemist oli aga nii tõkke all, et enam ei suutnud hüpata, nii tuligi tõrge. Teist korda süsteemile peale minnes ma viisin hobuse esimesele takistusele, seega tuli hüpe kõrgem aga lühem. Nii mahutas ta sinna vahele kaks sammu ja sai ka teisest üle. Ülejäänus parkuur oli puhas. Tõrke eest sain aga 4 karistuspunkti ja nii ei saanud ma enam ümberhüpetele ja koha saamise lootus oli ka kadunud. Konkurents oli tugev. Aga pole hullu muidu oli sõit korralik ja puhas. Olin isegi pisut üllatunud, et nii hästi läks. Videot ega pilte kahjuks pole vend unustas kaamera koju
Laadisime siis hobused peale ja asusime kodutalli poole teele.Tagasi jõudsime mingi pool kaheksa õhtul. Laadisime hobused maha, panime varustuse ilusti ära ja läksime ise koju. Kodus läksime jooksujalu sauna, et tee külm meist välja saada ja mitte haigeks jääda. Täna halb olla ei ole seega loodan, et ma pole haige. Ootan juba järgmist võistlust, mis on 18.12.10 oii jahhm .....
No comments:
Post a Comment